Eesti Päevaleht

RIA juhi Margus Püüa sõnul maksavad maaelanikud praegu püsiühenduse eest keskmiselt rohkem kui linlased.
Samuti on mõnes maapiirkonnas probleeme andmeedastuskiirusega. Mida sa asjast arvad?

Absoluutselt nii see on. Maal on internet, rääkimata normaalse kiirusega netist (üle 1 Mbit/s) luksus. Tavaliselt puudub maapiirkondades, vähemasti netiühenduse soovija asukohas, (Elion, Starman jms.) kaabliühendus. Ehk variantideks on õhu kaudu levivad Kõu, WiMax, mõni avalik või tasuline WiFi võrk, 3G (ehkki ka see ei levi maal) jms. Neist Kõu paistab oma ca 300.- krooniga kuus, pluss seadmed küll kõige soodsam olema, aga ühenduse kiiruse osas küll midagi ei lubata - see võib alata 9 Kbit/s kuni 2 Mbit/s. Seega üsna nutune kui peaksid suure raha eest alla 1 Mbit/s ühendust kasutama.

Maakohas saab hankida Interneti püsiühenduse mobiilimastist. Hinna teeb soodsaks teenuse jagamine hea naabriga.
Kaardile tuleb kanda mobiilimastid ümbruskonnas ja täpsustada mastis olevate pakkujate teenus/ hind.

Pildilolev talu asetas antenni künkale, kaevas maasse plastikkõri ja vedas vajaliku kaabli keldri kaudu tuppa.
Mobiilimastist 5 Ghz abil saabuva Interneti kiirus on stabiilne ja ei vaju õhtul kooma.

juba odavatel fiiberoptilistel kaablitel on lubatud visangu pikkus suurem, kui üks elektripostide vahe, maapiirkonnad saaks kiiresti internetiseerida, kui mööda olemasolevaid elektriliine vedada juurde ka fiiber iga talu juurde, kus liin hargneb, sinna saab panna posti otsa väikse karbi, kus jäetakse mõned varukiud põhimagistralile ja iga talu juurde läheb siis paar kiudu edasi, niimoodi saaks kiiresti ka maapiirkonnas nettuse odavaks, kuna single modes saab seadmed kliendist päris kaugele paigaldada, pole igasse külla vaja keskjaama - piisab, kui ühe keskmise valla peale on üks. kes seal teenust edasi müüb, seda saab iga klient pärast ise otsustada, kelle valib. Kui praegu on kõik EE peamagistralid juba fiibrit täis, miks ei võiks siis sedasi edasi kuni kliendini minna. Aga see on kõigest minu mõtlemine, vaevalt, et meie riigis kedagi eriti huvitab, et vallakeskustest ja kortermajadest üldse midagi edasi liigub - ja kui, siis iga jooksev meeter läheb maksma koos projekteerimise ja paigaldusega maainimese nädalapalga. kujutan juba ette, kui elad asulast väljas 500m või 5km ja tahad kah midagi asisemat, siis saad pakkumise 50 000 või 500 000eek

Loix:

Väga õige ettepanek, kui riiki seda toetaks.
Seni Interneeditakse maakodusid läbi metsa, Kõu nime kandva mobiilivõrguga.

Iga hargnemine liinil eeldab splitterit, iga splitter aga lisab sumbuvust (suurusjärk ca 10 dB, kui ma ei eksi). Seega ei saa neid hargnemisi kuigi palju olla. Elektriliini üle oma kinnistu oled sa sunnitud seaduse järgselt taluma, kuid andmesidekaablit selle küljes mitte - tekib juriidiline küsimus. EE defineerib oma fiibrit kui teenuse juhtimiseks vajalikku rajatist.

Üks mõistlikemaid alternatiive paistab olevat Wimax, kus suudetakse tagada püsiv ühenduse kiirus, kuid ega wimax igale poole ulatu. Käimasolev estwin projekt toob loodetavasti fiibrit juurde paljudesse mastidesse, kus teenusepakkujad saavad hakata odavamat ja suurema kiirusega ühendust pakkuma. Ehk levib wimax, nG (n=3-..) jms.

Estwin toetub olemasolevale.
Kuuldavasti veetakse fiiberoptika mobiilimastideni, aga tarbijatega mässavad telekoomikud.

enne ei ole see projekt maainimesele suurt midagi väärt, kui kaabliga tuppa jõuab, olgu wimax, wifi, mis iganes, aga metsatalus ei saa ilma kaablita ikka korraliku ühendust, muidugi on võimalik, ju et vaikselt renoveeritakse alajaamu ja saab üle elektrivõrgu nettuse sisse, aga ka need kiirused ammenduvad peagi. Maapiirkonnas on pigem hajaasustusega piirkonnas kallim ehitada tugijaamu, klientseadmeid paigaldada, neid kaasajastada iga natukese aja tagant, jne, kui korraga fiiber sisse vedada - kunagi juhtub see nagunii, ei ole mõeldav, et ca 10a pärast liigume juba gigabit lan peale linnades ühendustega ja maal on 1mbit/s jätkuvalt, ei saa isegi rakendusi luua sellistele kiiretele ja aeglastele ühendustele koos. Ehk kunagi vaadatakse see juriidline pool üle, kuna ka side on eluliselt vajalik ja selle kaabli paigaldamine madalpingevõrkudesse on imelihtne ja märkamatu, saab kasvõi õhuliini kaabli enda külge kinnitada, ei ole vaja eraldi kandureid, kinnitusi, jne. sõidad korvtõstukiga rahulikult liini pidi taluni, üks mees korvis kinnitab fiibri kaabli külge ja ongi talu kohe 21-s sajandis, sama ka sumbuvuse ja ühendustega, tuleb alajaama külge väike splitter, ja sealt vead juba sis vajaliku arvu kiude taludeni - seo aga punti ja anna minna - aga miks sellist lihtsat ja kiiret lahendust ikkagi kasutusele reaalselt ei võeta?? Üldiselt peaks ju sumbuvus ülivöike olema, kui kokku keevitada kaablid, kuhugi vallakeskusesse tuleks patch paneel ja seal sumbuvus suurem, aga korraliku keevise puhul ju sisuliselt sumbuvus 0.00 - kuna ise pole asjaga kokku puutunud, siis muidugi nüansse ei tea, aga gigabit paarkümmend kilomeetrit on fiibris nagu cat5ga 100mbit kõrvaltuppa.

Minuarust on Loix väga õigel teel ja igati asjalik ettepanek/idee. Ma pole elektriliinide kulgemist reguleeriva seadusega kursis, aga ma ei usu, et selles oleks detailselt ära sätestatud mitu traati/kaablit mõõda kandekonstruktsiooni joosta tohib, ja et kui seal peaks ka üks valguskaabel jooksma, oleks see seaduse väline ja illegaalne. Post on nagunii maas üks.
Aga küsimus miks seda ei tehta, seisneb ennekõike otsustajate motivatsioonipuuduses. Kui saab hädise jamagagi raha välja peetida, siis milleks matsile kohe hea ja kiire ühendus? See on sama loogika nagu tootearenduseski - teame küll, et on selliste-ja-selliste vigade ja puudstega, aga milleks ideaalne, kui ka sellegagi läheb (optimaalsete kulude juures) kaubaks küll. Kui enam ei lähe, no siis kõrvaldame mõne puuduse või lisame funktsiooni vms.

Aga kallid kodanikud, tehkem ära! Tuleks ka paati, uue telekomi tulemine turule on suur asi. Hulgim ostes saab 4-kiulise õhukaabli vast alla 15 EEK/meeter, ma võin oma osamaksed loodavasse AS/OÜ-sse teha just kaablite näol...

Oleks see vaid nii lihtne, et sõidada korvtõstukiga mastist masti ja paigaldad kaablit. Mastid on EE omad, seega saab teenust osutada EE. Teised peavad renti maksma või EE nõusoleku hankima. Kandureid ja kinnitusi on ikkagi vaja, vastasel juhul pole liin kuigi püsiv. Mis puutub aga liinide trassivalikusse, siis julgen väita, et pooltele maapiirkonna mastidele sa korvtõstukiga ligi ei pääse. Peenemaid kaableid sa üle kilomeetriste parabanidega ei leia, seega tuleb ka iga km tagant keevised teha. Sumbuvus vast probleemiks ei saa, kuid kliendi seade ja jaotusseade küll. Mis saab siis, kui EE soovib maste vahetada - kes maksab kaablite lahtilaskmise ja tagasiriputamise? Kelle omandisse jäävad liinid, kas omanik hakkab ka võsaraiet osaliselt kinni maksma?

See'p see probleem ongi, et kuidas saaks/peaks/võiks valguskaabli jooksmine piki elektriposte/kandekonstruktsioone lahendatud ja reguleeritud olla. Minuteada ei kuulu elektrivõrgustik enam EE-le vaid Jaotusvõrugd AS-ile, mille riik EE-lt saadud dividendidega hilja-aegu enda omandisse ostis. Seega siis riigile.
Seega, kas pole nii, et siin on lahenduseks kaks varianti: üks puhtalt äriline kokkulepe Jaotusvõrgud AS-iga, ehk mis hinnaga ja tingimustel too võimaldab elektriliinide kasutamist valguskaabli vedamiseks; ning teine, poliitiline - riigikogu võtab vastu vastava otsuse (seaduse, määruse), mis kohustab AS-i Jaotusvõrgud üksi või koostöös mõne teise ettevõttega välja ehitama kiire internetiühenduse maapiirkondades. Või siis sätestab raamtingimused (max rendi ja hooldusmäärad jne.) sellise sidevõrgu välja-arendamiseks. Eks see eeldab siis ka aktiivset lobby-tööd, et mõni innovaatilisem riigikoguja või jõud (Strandberg, Rohelised, Silver Meikar ?) võtaks selle n-ö südameasjaks. See peaks teostatusel oluliselt lisama ju ka vastava poliitiku erakonna populaarsust

Tegelikult alates 18.05.2009 on Osaühing Jaotusvõrk uueks ärinimeks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (registrikood 11050857). Aga ega nimi meest ei riku!

ma ütleks, et hulgi ostes alla 2km kera pole olemas, 3km kera on suht tavaline, mille tõstmiseks pole veel kraanat vaja. 4-8 kiulise kaabli hind 20km ostu puhul on ka kõvasti odavam, kui 15 eek/m. Vahendeid kaablite kinitamiseks postide otsa müüvad Elektroskandia ja teised.

Loix on muidu õigel teel, aga...
1. EE (Jaotusvõrk) on nagu püha lehm - ta ei pea midagi taluma, teised taluva teda.
2. EE jorsid, alla näpujämuse kaabli ei näe, ja see optika lõhutakse varsti ära. Lappimine on kallis.
3. Niikaua, kuni Kõu'l veel mõni klient on, pole see neile majanduslikult huvitav.
4. Kaabli paigaldamine ühe talu (ühe kliendi) jaoks on liiga kallis. 1km kaablit 10000eek, kinnitustekomplekt 500eek/tk*30, Keevitused, otsaseadmed, töö. Samas on kindlasti kohti kus makstakse, või kus selleise lahendusega lahendaks paljud problemid.

Kui selline idee (kohustuslik optika talumine iga postirivi peal) seaduseks kirjutatakse, siis ma unustan üheks päevaks, et ei ole olemas räpasemat asja, kui poliitika ja lähen esimest korda elus valima.

Minuarust ei ole EE ka hetkel eriti pirtsakas, ennegi siin-seal üksikuid poste kasutatud.

mõtiskleda ikka võib, aga reaalsus on see, et meie riigis odavalt miski ei tule, nagu see a-la kinnituskomplekt 500eek, ma küll ei tea, millist siin mõeldud, aga mõistlik on suurprojekti korral kodumaised metallifirmad hankesse kaasata ja siis hakkaks see komplekt maksma võibolla isegi 40-50eek, kui metall veel idapiiri tagant tuua, siis see ei maksagi midagi - ainult bürokraatia maksab. tegelikult oleks see regionaalpoliitiline projekt, millega luuakse võimalused ka ääremaal elada. mis puutub aga korvtõstukitesse, siis päris huvitav oli vaadata, kui empoweri urali baasil korvtõstkut sõitis 330kv liini all ja üks vend oli korvis sõidu ajal üleval - ja ega autot ei näinudki - ainult võsa ragin ja vennike ühendas üleval oma kolmnurki kaablite peale, ise nagu kõrgepinget ei jaga, ning ei oska neid ka teisiti nimetada. aga estlink projekti raames rajatud 330kv kõrgepingeliin on võrreldes tavalise elektriliiniga nagu öö ja päev, tehnika on elektriliinide ehitamiseks ja hooldamiseks olemas, siis pole nagu eriline kunst ka seda kasutada sideliinide jaoks. kui muidugi põllumehed jms asjad nõus on, et nende maa pealt läheb maakaabel läbi, siis vedage aga kõik maha - aga kardan, et hind on ikka mitmetes kordades kallim ja ajamahukam kogu protsess. Aga kaldudes asjast natuke kõrvale, siis tegelikult mingi päev sai just naerdud, et linnades ei mahu teenusepakkujate võrgud enam trepikodadess ja keldritesse ära, aga linnast 10km väljas on interneti kasutamiseks ainus võimalus kõu.

ma olen "kodumaiste komplektidega" oi kui palju kaableid ära lõhkunud. Külmaga lähevad eriti magusasti. Kindlasti oleks kodumaistel firmadel võimalik õigeid asju teha, aga ma ei usu, et need hiina omadest odavamad oleks.



ega sa vist ei tea, mis selle korvtõstuku ja paari mehe tunnihind teenustööna on? Tuhandetes.

lairibaühendus universaalteenuseks? Siis saab leida universaalteenuse pakkuja, kellel eriõigused.

Tegelikult on isegi Estwin projekti eeluuringu tehnilise osa lõpus välja käidud idee, et mõnes piirkonnas võib kaaluda FiberCo kaabli paigaldamist õhukaablina koos olemasolevate elektriliinidega. Seega pole nagu vast probleemi. Ja kaabli maasisse kaevamisel oli kalkuleeritud 1m maksumuseks koos 24-kiulise kaabliga 235eek, millest kaabel ise maksab ca 25eek, hüvitis maaomanikule 35eek ja tööde (kaevamine, rekonstrueerimine jne) maksumus 175eek/m. nii, et maapiirkonnas sellise rahaga küll fiibrit koju ei saa. Samas on välja pakutud ka maapiirkonda 100Mbit/s lahendus: VDSL2 vektoriseerimine: 100 Mbps (700 m) ja 2xVDSL2 vektoriseerimine ja sidumine: 100Mbps (1200 m) kasutades 2 vaskpaari. Kuid need numbrid on juba ammenunud selleks ajaks, kui see projekt valmis saab, on ju teada, et iga 5 aastaga internetiühenduse kiirused kasvavad ca10x - seega 2015 on meil reaalselt juba gigabit ühendused ja2020 10Gbit/s, mis koduses arvutivõrgus on juba kättesaadav, aga mitte üle 100m, kui sedagi, ning eeldab korraliku kaablit ja kaabeldust. Kogu loogika järgi on sideettevõtja üks õnnetu võidujooksja, nagu ühe lahenduse valmis saad, nii juba vaja uuega alustada ja eelmine maha kanda, aga vaevalt, et üle gigabit/s internetiühendusi koju vaja on - keegi ei suuda selliseid rakendusi valmis meisterdada, et istud gigabiti otsas ja vannud, et küll on aeglane, nagu kõu õhtusel ajal tartumaal.

Niikaua, kuni pole loodud süsteemi, mis läbi õhu leviks sama stabiilselt kui kaabelühendus, ning millel oleks Kõu leviala, ei ole maainimesel korralikku nettust loota.

Samas aga on näha, et kui kätte võtta, saab riik kaabli maasse küll. Austraalia nimelt plaanib 2012-ks terve oma saare ära kaabeldada, igasse talusoppi fiiber, kõigile 100Mbit nettus sisse. Väga ambitsioonikas projekt neil, ja tuleb vaadata kuidas nad asjaga hakkama saavad, aga plusspunktid algatuse eest.

Muidugi kui fakte vaadata, siis neile kuluks see ära kah. Austraallased on aastaid viletsa netindusega elanud.